Marmor on laialt levinud moondekivim. Olenevalt sellest kas marmor on tekkinud lubjakivist või dolokivist, koosnevad marmorid, kas kaltsiidist või dolomiidist. Lisandina võib marmor sisaldada kvartsi, granaate, serpentiini jne.

Marmorite värvus on väga varieeruv – helevalgest mustani. Nad on teralise ehitusega valged, sinakashallid, roosad, pruunid, kirjuvärvilised-laigulised või vöölised kivimid.. Marmorile on sageli omane voolutekstuur, mis tekib moonde käigus osaliselt ülessulanud kivimite liikumisest üksteise suhtes.

Marmor koosneb valdavalt kaltsiidist, mille kõvadus on 3, seetõttu saab marmorit nõelaga hõlpsasti kriimustada. Samuti reageerib marmor ka hapetega, näiteks soolhappega, mille tilgutamisel marmorile järgneb reaktsioon, mille käigus eraldub kihisedes süsinikdioksiid.

Marmori nime all müüakse maailmas ka mitmeid settekivimeid, milledel nimetus marmor on kasutusel rohkem kommertslikel eesmärkidel.

Marmorid on hästi poleeritavad ning seetõttu kasutatakse neid ehitus-viimistlus materjalidena ja dekoratiivkividena laialdaselt nii arhitektuuris kui ka skulptuuris.

Marmori erikaal on 2,65…2,80.